(
H;
-nh- Dv),
sinistedun (
H,
Zam Voc),
sinistadun (
H),
sinhetstedun (
H).
Creyente, fiel.
"Celui qui croit, croyant"
Dv.
"Qui a foi, la foi"
H.
v. sinestun.
Heda ezak eure eskua, eta ezarrak ene seihetsean: eta ezaizela sinheste-gabe, baina sinheste-dun. Lç Io 20, 27 (IBk, BiblE sinestedun). Sinhets ahal badezazu, sinhestedunarentzat ezinik ez da. Dv Mc 9, 22 (Arriand ziñestunak). Horra aphez bat handia: dohatsu sinhesteduna! Hb Egia 93. Hola hasi zen Eliza, sinhestedunen bilkhuia. Ib. 99. Siñistedun gizonak [...] zerurutz jasoten dabe euren biotza. Ag Serm 520. Sinistedun edo fededun bakoitzari. Inza Azalp 87 (88 siñistedun). Kristau sinistedunen taldea. Ib. 87 (v. tbn. KIkV 36 y KIkG 23 krist(iñ)au sinistedunen batzarra). [Joaleak] inguruetako sinestedunai deika diardue egiñalan. TAg Uzt 23. Eskual-Herrian bereziki, egundainotik sinhestedun bezin sinheskor izatu baigare. Larz GH 1936, 400. Gure gurasoak sinistedun ziranez, ezi ginduzten elizara. AZink 31. En DFrec hay 4 ejs. de sinistedun. v. tbn. In Or BM 22. Siñes-: Ir YKBiz 249n. Eguzk GizAuz 13. Or Aitork 62. Sinistedun: Itz Azald 169. EEs 1913, 177. Iratz 151. Lf in Zait Plat XV.
azpiadiera-1.1
--Zer gauza da Eleiza? --Da buru baten azpian bizi diran siniste edo fede-dunen batasuna ta bilkuia. Ub 145.