eratxikitzaile
1.
iratxikitzaile (Dv),
iratxakitzaile (Urt I 183),
iratxikile (Dv).
"Adjunctor"
Urt I 183.
"Celui qui soude, qui relie ensemble deux objets ou parties d'objets"
Dv.
2.
(Dv),
iratxikitzaile (Dv),
iratxikile (Dv).
"(Au fig.), celui qui accuse, qui impute des torts"
Dv.
Zeren iraizia izan baita gure anaien iratxikitzailea eta gau eta egun hekientzat Jainkoaren aitzinean iratxikika hari zena.
Dv Apoc 12, 10 (Lç akusazale).