itsutzaile
1.
itsutzale.
Cegador, deslumbrador.
v. itsugarri.
Hala nola iguzkia, begi erien itsutzale izanagatik, ez baita gutiago iguzki...
Dv (ap. DRA).
2.
(El)que impide ver.
Nere itsutzaileak ikusterat utzi ninduelarik, ametsa zela uste izan nuen.
Herr 5-4-1962, 4.